Uued leheküljed
Allikas: Imre kasutab arvutit
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
- 5. august 2026, kell 08:54 PowerDNS webfrontend - Poweradmin (ajal | muuda) [558 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 5. august 2026, kell 08:50 PowerDNS webfrontend - PowerDNS-Admin (ajal | muuda) [16 885 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===2024 aasta kevade tähelepanekud=== Eesmärk * ühe operatsioonisüteemi peal kompaktselt lahenduse pidamine - Debian v. 12 * dns server - PowerDNS * webgui haldusliides - PowerDNS-Admin (PDA) * dnssec võimekus * docker abil kasutatakse konteinerit (PDA) * andmeid hoitakse PostgreSQL andmebaasis ====Tööpõhimõte==== Väited * dnssec kasutab algoritmi nr 13 * NSEC3 kasutab '1 0 0 -' seadistust * sekundaarsete nimeserveritega suhtlemine toimub catalog-zones abil *...')
- 31. juuli 2026, kell 00:14 OpenSSH kasutamine (ajal | muuda) [31 127 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== OpenSSH http://www.openssh.org/ tarkvara võimaldab turvalist kaugligipääsu võrku ühendatud seadmetele, nt arvutitele ja ruuteritele. OpenSSH on üks OpenBSD projekti ettevõtmistest, mis on osutunud niivõrd populaarseks, et sellest on kujunenud praktiliselt kõigi 2009 aastal kasutuses olevate vabade operatsioonisüsteemide standardne kaugligipääsu korraldamise instrument. Lisaks on OpenSSH kasutuses ka mitmete mitte-vabade lahenduste juures, nt...') alustatud pealkirja "Kahetasemeline autentimine tarkvaraga OpenSSH" all
- 30. juuli 2026, kell 11:23 Podman Desktop - MacOS (ajal | muuda) [135 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine ja käivitamine=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 30. juuli 2026, kell 03:09 Rsyslog kasutamine operatsioonisüsteemiga Debian (ajal | muuda) [14 846 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Rsyslog http://www.rsyslog.com/ v. 8.4 on Debian v. 8 Jessie operatsioonisüsteemis vaikimisi logimise tarkvara. Kui tarkvara mingil põhjusel süsteemis ei ole, nt süsteem moodustati Debian Etch -> Lenny uuendamisel, siis saab Rsyslogi paigaldada öeldes # apt-get install rsyslog rsyslog-doc Rsyslogil on sellised omadused * tcp/udp tugi * oskab kasutada sql andmebaasi (nt PostgreSQL, Oracle, MySQL) * failisüsteemi puhverdamine (nt juhtumil kui and...')
- 28. juuli 2026, kell 23:12 OpenCode - MacOS (ajal | muuda) [64 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 28. juuli 2026, kell 08:17 Ollama - Docker (ajal | muuda) [1752 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine ja käivitamine=== <pre> root@dh-minio-01:~# cat /srv/ollama/dc/docker-compose.yml name: p_ollama services: svc_ollama: image: ollama/ollama container_name: cn_ollama volumes: - /srv/ollama/volume/root:/root/.ollama ports: - "11434:11434" restart: unless-stopped svc_openwebui: image: ghcr.io/open-webui/open-webui:main container_name: cn_openwebui ports:...')
- 28. juuli 2026, kell 01:46 Ollama - MacOS (ajal | muuda) [2261 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine ja käivitamine=== TODO ===Kasutamine=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 25. juuli 2026, kell 22:50 Neural Network (ajal | muuda) [1152 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== * TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 17. juuli 2026, kell 19:51 Rancher Desktop - MacOS (ajal | muuda) [20 147 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO <pre> imre@imre-mac ~ % docker run -it ubuntu uname -a Linux f727300fb889 6.18.36-0-virt #1-Alpine SMP PREEMPT_DYNAMIC 2026-06-20 16:50:52 aarch64 GNU/Linux imre@imre-mac ~ % docker run -it debian uname -a Linux 779bb27224d4 6.18.36-0-virt #1-Alpine SMP PREEMPT_DYNAMIC 2026-06-20 16:50:52 aarch64 GNU/Linux imre@imre-mac ~ % docker run -it fedora uname -a Linux dae1ddad3271 6.18.36-0-virt #1-Alpine SMP PREEMPT_DYNAMIC 20...') alustatud pealkirja "Rancher Desktop" all
- 17. juuli 2026, kell 14:47 Claude Desktop - MacOS (ajal | muuda) [9116 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine - Claude Code app=== kus * TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO') alustatud pealkirja "Claude Code - MacOS" all
- 15. juuli 2026, kell 18:41 Wifi kasutamine operatsioonisüsteemiga OpenBSD (ajal | muuda) [2566 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Ettevalmistused=== Wifi seadmete kasutamise eelduseks on arvusaadavalt seadme olemasolu arvutis, kusjuures operatsioonisüsteem peab seda seadet toetama. Nt paljudesse süleritesse integreeritud Intel PRO/Wireless 2200BG võrgukaardi kasutamiseks tuleb esmalt veenduda, et tuum on seadme ära tundnud # grep iwi /var/run/dmesg.boot iwi0 at pci2 dev 2 function 0 "Intel PRO/Wireless 2200BG" rev 0x05: irq 11, address 00:12:f0:18:40:e6 # iwi0: flags=8802<BROADCAST,SIMP...')
- 15. juuli 2026, kell 18:41 WL-500gP v2 ruuteri kasutamine dd-wrt tarkvaraga (ajal | muuda) [9175 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== WL-500gP v2 ruuter põhineb Broadcom kiibistikul, kusjuures seadme nimi väljendab, et * WL - wireless * g - 802.11g * P - premium Originaaltarkvara v. 2.0.x veebiliides paistab selline Pilt:Wl-500gPv2-1.gif ===Riistvara=== WL-500gP v2 ruuter sisaldab * 240 MHz BCM3302 V2.9 protsessor * 32 MB mälu * wifi võrguseade * ethernet võrguseade * 6 pordine 100 Mbit/s hallatav kommutaator ===ASUS tarkvara asendamine dd-wrt tarkvaraga=== Väidetaval...')
- 15. juuli 2026, kell 18:39 WRT54GL seadme kombineeritud kasutamine DD-WRT tarkvaraga (ajal | muuda) [2025 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===wired - AP - wifi - Client bridged - wired - AP - wifi=== Tundub, et kolme WRT seadmega saab moodustada sellise topoloogia peal ühe nn ethernet broadcast domeeni (st praktiliselt seda, et kõik osalised on samas subnetis 192.168.1.0/24, kõik näevad kõiki arp päringuid jms): * braodcast domeen katab ära ühe wifi leviala (AUUL), kus on wifi kasutajad + üks eriline kasutaja WRT CB seade * samas broadcast domeenis on WRT külge ühendatud...')
- 15. juuli 2026, kell 18:39 WRT54GL seadme kasutamine DD-WRT tarkvaraga WDS režiimis (ajal | muuda) [3573 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Wireless Distribution System (WDS) * võimaldab suhteliselt lihtsasti tekitada laia ruumilise ulatusega WiFi leviala * leviala tekitamiseks tuleb kasutada kahte või enamat sarnast wifi seadet (soovitavalt sama tootaja sama mudelit) * seadmed on seadistatud käima AP režiimis + WDS seaded * leviala kasutatakse ühte SSID'i ning kui kliendid selle sees liiguvad, siis ühendutakse automaatselt ebasobiva AP asemel sobivamaga, tcp ühendused ei lähe katki...')
- 15. juuli 2026, kell 18:38 WRT54GL seadme kasutamine DD-WRT tarkvaraga Client Bridge režiimis (ajal | muuda) [215 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Client bridged=== Üks Client bridged iseloomulik seadistus paistab selline Pilt:Wrt54-cb.gif ===Kasulikud lisamaterjalid=== * http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Client_Bridged')
- 15. juuli 2026, kell 18:38 WRT54GL seadme kasutamine DD-WRT tarkvaraga Repeater Bridge režiimis (ajal | muuda) [388 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Repeater bridge=== Repeater bridge peal on seadistatud kaks wifi võrguseadet (nö põhiline ja lisaks üks virtuaalne) Pilt:Wrt54-rb.gif Märkused * Kuigi AP kasutab nt WPA2 Personal Mixed ja TKIP + AES, tuleb Repeater bridge juures kasutada WPA2 Personal ja AES ===Kasulikud lisamaterjalid=== * http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Repeater_Bridge')
- 15. juuli 2026, kell 18:36 WRT54GL seadme kasutamine DD-WRT tarkvaraga Access Point režiimis (ajal | muuda) [13 038 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Linksys WRT54GL ruuter http://en.wikipedia.org/wiki/Linksys_WRT54G_series on suhteliselt odav nö kodus või väikekontoris kasutamiseks mõeldud ruuter. Käesolevas tekstis kirjeldatakse, kuidas seda seadet kasutada DD-WRT tarkvara abil Access Point režiimis. Enne kui saab DD-WRT tarkvara kasutama asuda, tuleb see seadmele paigalda nt tekstis DD-WRT tarkvara paigaldamine WRT54GL seadmele kirjeldatud viisil. ====Wireless access point==== Wireles...')
- 15. juuli 2026, kell 18:34 DD-WRT tarkvara paigaldamine WRT54GL seadmele (ajal | muuda) [13 443 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Linksys WRT54GL ruuter http://en.wikipedia.org/wiki/Linksys_WRT54G_series on suhteliselt odav nö kodus või väikekontoris kasutamiseks mõeldud ruuter, mida tavaliselt kasutatakse kas kohtvõrgu välisühenduse ruuterina või siis olemasoleva kohtvõrgu tulemüüri taga Wifi levi korraldamisek s. Käesolevas tekstis tutvustatakse WRT54GL seadme kasutamist DD-WRT http://en.wikipedia.org/wiki/DD-WRT tarkvaraga. DD-WRT on vaba tarkvara, mis võimaldab sed...')
- 15. juuli 2026, kell 18:29 Wifi kasutamine operatsioonisüsteemiga Debian Squeeze (ajal | muuda) [21 569 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== WiFi (Wireless Fidelity, ingl. k. traadita ustavus) tähistab raadiosidel põhinevat andmeside tehnoloogiat (wireless local area network, WLAN - ingl. k. traadita kohaliku piirkonna võrk), mida reguleerib standard IEEE 802.11. Wifil on sellised omadused * kasutatakse sagedusvahemikku ... * seadmed töötaval kõige paremini otsenähtavuse korral, kuid tingimata ei ole otsenähtavus vajalik * 2010 aastal on wifi seadmed ulatuslikult levinud, st need on...')
- 14. juuli 2026, kell 00:59 Claude Code - Ubuntu (ajal | muuda) [5174 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Paigaldamine=== <pre> kasutaja@ubuntu-2604-ccc-01:~$ curl -fsSL https://claude.ai/install.sh | bash Setting up Claude Code... ✔ Claude Code successfully installed! Version: 2.1.207 Location: ~/.local/bin/claude Next: Run claude --help to get started ⚠ Setup notes: ● Native installation exists but ~/.local/bin is not in your PATH. Run: echo 'export PATH="$HOME/.local/bin:$PATH"' >> ~/.bashrc && source ~/.bashrc ✅ Ins...') alustatud pealkirja "Claude Code" all
- 13. juuli 2026, kell 10:34 LiteLLM (ajal | muuda) [4805 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 9. juuli 2026, kell 10:41 Linux operatsioonisüsteemis töötab aeg (ajal | muuda) [12 656 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO CLOCK_MONOTONIC <pre> root@ubuntu-2604-01:~# cat clock_monotonic.py #!/usr/bin/python3 import time def main(): # Retrieve the current value of the monotonic clock (in seconds) monotonic_time = time.monotonic() print(f"Current clock_monotonic value (seconds): {monotonic_time}") # If you need nanosecond precision, you can use time.monotonic_ns() monotonic_ns = time.monotonic_ns() print(f"Current clock_monotonic value (nano...')
- 6. juuli 2026, kell 12:32 Linux operatsioonisüsteemis on kasutusel interrupt (ajal | muuda) [145 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 30. juuni 2026, kell 22:45 Linux operatsioonisüsteem kasutab lukku (ajal | muuda) [3428 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 28. juuni 2026, kell 18:20 Linux operatsioonisüsteem kasutab plaanurit (ajal | muuda) [16 222 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== ===Misc=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO') alustatud pealkirja "Linux operatsioonisüsteem kasutab scheduler" all
- 24. juuni 2026, kell 19:09 Redox OS kasutamine (ajal | muuda) [17 239 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 14. juuni 2026, kell 20:28 GRPC (ajal | muuda) [403 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasutusjuhtumid=== * etcd * ceph/rook/kubernetes * longhorn ===Tööpõhimõte=== TODO ===Misc=== * grpcurl ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 13. juuni 2026, kell 16:21 Gitlab runner kasutamine (ajal | muuda) [1424 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 13. juuni 2026, kell 15:50 PHP (ajal | muuda) [89 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Misc=== Väited * nö loomulik garbage collection - kuna protsessid on lühiajalised')
- 7. juuni 2026, kell 18:05 Oxidized kasutamine - Ubuntu 20.04 (ajal | muuda) [2727 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Misc=== <pre> root@oxidized-2004:~# apt install ruby ruby-dev libsqlite3-dev libssl-dev pkg-config cmake libssh2-1-dev libicu-dev zlib1g-dev g++ -s The following NEW packages will be installed: binutils binutils-common binutils-x86-64-linux-gnu cmake cmake-data fonts-lato g++ g++-9 gcc gcc-9 icu-devtools javascript-common libasan5 libbinutils libc-dev-bin libc6-dev libcrypt-dev libctf-nobfd0 libctf0 libgcc-9-dev libgcrypt20-dev libgmp-dev...')
- 7. juuni 2026, kell 12:06 Brauseri Google Chrome kasutamine (ajal | muuda) [453 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== ===Misc=== Ressursikasutus kus * TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 6. juuni 2026, kell 18:28 Ruby (ajal | muuda) [23 330 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== ===Misc=== <pre> ruby@ubuntu-2604-01:~$ rbenv install 3.3.0 ==> Downloading ruby-3.3.0.tar.gz... -> curl -q -fL -o ruby-3.3.0.tar.gz https://cache.ruby-lang.org/pub/ruby/3.3/ruby-3.3.0.tar.gz % Total % Received % Xferd Average Speed Time Time Time Current Dload Upload Total Spent Left Speed 100 21.04M 100 21.04M 0 0 11.16M 0 00:01 00:01 11.16M ==> Installing ruby-3.3.0... ->...')
- 6. juuni 2026, kell 15:30 Linux operatsioonisüsteemis töötab protsess (ajal | muuda) [3503 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Virtuaalne arvuti=== Tavaliselt kujutletakse virtuaalse arvuti all midagi sellist, mille tekitab qemu + kvm tarkvara käivitamine, tegevused algavad virtuaalse riistvara juurest. Põhimõtteliselt on virtuaalne arvuti selline arvutis töötav protsess, mis tegeleb enda kontrolli alla jäävate ressursside * cpu teemaga - käskude tõlgeldamise (function calls, library calls jms) * mälu haldusega * tegevuste scheduling teemaga ===Kasulikud li...')
- 4. juuni 2026, kell 00:32 Gitea kasutamine (ajal | muuda) [1913 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine=== Docker compose <pre> </pre> kus * TODO Tulemusena saab läheneda ... ===Kasutamine=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * https://unixhost.pro/blog/2023/03/installing-and-configuring-gitea-in-a-docker-container-a-guide-for-developers-and-devops-specialists/')
- 3. juuni 2026, kell 13:18 Oxidized kasutamine (ajal | muuda) [21 701 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 26. mai 2026, kell 12:26 Linux operatsioonisüsteemis töötab võrguühendus (ajal | muuda) [46 565 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Osutub, et tcp/ip network stack Linux, Windows, BSD jt implementatsioonid võimaldavad teatud tingimustel mitmel protsessil korraga sama pordi kasutada. ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO') alustatud pealkirja "Reuseport" all
- 20. mai 2026, kell 20:21 CET - Intel Control-flow Enforcement Technology (ajal | muuda) [20 829 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Kasutamine - Ubuntu=== TODO ===Haavatavuse näide=== Haavatavuse ilmestamise programm rop_lab.c <pre> $ cat rop_lab.c #include <stdio.h> #include <string.h> #include <stdlib.h> // This is our "Gadget". The program never calls this function honestly! void malicious_gadget() { printf("\n⚡ [ATTACK SUCCESS] Control flow hijacked! Malicious code executing.\n"); exit(0); } void vulnerable_function(char *str...')
- 13. mai 2026, kell 09:40 Zabbix kasutamine Debian operatsioonisüsteemiga (ajal | muuda) [70 220 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== Zabbix http://www.zabbix.com/ on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus. Zabbix agendi tarkvara võib reeglina olla vanem kui Zabbix server, nt agent v. 1.8 või uuemad sobivad kasutamiseks koos server v. 2.2 kusjuures mitte vastupidi. Reeglina peavad Zabbix serveri ja Zabbix proxy versioonid olema täpselt ühesugused. Võimalikud andmete kogumise viisid * Zabbix agent * Zabbix agent (active) * Simple check * SNMP agents (v. 1, 2, 3) * Zabbix trappe...')
- 12. mai 2026, kell 08:35 HPE ProLiant DL360 Gen10 (ajal | muuda) [4515 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===TODO=== ===Kasulikud lisamaterjalid=== * TODO')
- 9. mai 2026, kell 14:49 RAS (ajal | muuda) [660 baiti] Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== TODO ===Tööpõhimõte=== TODO ===Paigaldamine=== <pre> # apt-get install rasdaemon .. Created symlink /etc/systemd/system/multi-user.target.wants/rasdaemon.service → /lib/systemd/system/rasdaemon.service. Created symlink /etc/systemd/system/multi-user.target.wants/ras-mc-ctl.service → /lib/systemd/system/ras-mc-ctl.service. ... </pre> Failisüsteemi tekivad muu hulgas * TODO ===Kasutamine=== <pre> root@pve-sl:~# ras-mc-ctl --summary No Me...')
