Linux operatsioonisüsteemis töötab protsess

Sissejuhatus

TODO

Tööpõhimõte

Protessi olekud

• running/runnable
• sleeping
• uninterruptable sleep
• zombie

Protsessi olukute muutumised

TODO

Virtuaalne arvuti

Tavaliselt kujutletakse virtuaalse arvuti all midagi sellist, mille tekitab qemu + kvm tarkvara käivitamine, tegevused algavad virtuaalse riistvara juurest. Põhimõtteliselt on virtuaalne arvuti selline arvutis töötav protsess, mis tegeleb enda kontrolli alla jäävate ressursside

• cpu teemaga - käskude tõlgeldamise (function calls, library calls jms)
• mälu haldusega
• tegevuste scheduling teemaga

Sellise käsitluse alusel saab liigitada levinud programmeerimise keeled ja nende kompilaatorid kaheks

virtuaalsed arvutid ja sealt edasi

• python - 'python source code' -> 'python byte code' -> 'machine code'
• java -
• ruby
• perl - 'perl source code' -> 'perl byte code' -> 'machine code'
• node
• php - 'Zend VM', 'php opcode'

mitte-virtuaalsed arvutid

• c - 'c source code' -> 'machine code'
• c++
• go
• rust

Väited

• virtuaalsete arvutite moodi juhtumil python interpretaator tekitab 'python bytecode'-i ja seda saab käivitada python virtuaalsel arvutil
• python interpretaator omakorda moodustab nö päris linux kerneli syscall'id ja machine code'i, mida päris protsessoril käivitatakse
• container runtime - sellest kõneldakse peamiselt seoses konteineriga, 'container runtime', nt 'runc' programm moodustab cgroups ja namespace piiritletud ressursi ja seal käivitatakse edasi protsess (mis võib olla omakorda runtime - 'language runtime'
• language runtime - python'i käititatud interpretaator, mis on keskkonnas python bytecode käitamisel (sisemine mäluhaldus, garbage collection jne)
• qemu+kvm põhine virtuaalne arvuti on eriline kuna tema puhul bytecode on praktiliselt nö tavaline 'machine code'
• 'language runtime' on arendajale ahvatlev kontseptsioon kuna ta saab täiesti uue reeglistiku moodustada (mälu haldus jms)
• bytecode etapist vabanemiseks on mõeldud välja põhimõtteliselt kaks nö ületuskohta, 1. automaatne koodi teisendamine ja siis kompileerimine, 2. xxx
• jit - just-in-time-compilation - võimaldab 'language runtime'is olevaid tegevusi otse all oleval kernelil käitada; st muidu python rakendus peab fragmente otse c keeles
• 'language runtime' lähenemise eelis on riistvaralise arhitektuuri agnostilisus (põhimõtteliselt)
• bytecode põhimõtteliselt on samuti arhitektuuri agnostiline
• bytecode praktiliselt sõltub 'language runtime' versioonist - nt python v. 2.7 moodustatud .pyc ei ole kasutatav python v. 3.x puhul
• language runtime põhise protsessi töötamist saab vaadelda kahelt positsioonilt: 1. operatsioonisüsteemi jaoks paistavad juhtuvat nö tavalised syscall'id, runtime jaoks toimuvad nö funktsioonide väljakutsed jms

Misc

python sisemiste tegevuste top utiliit, olemasoleva protsessi külge kinnitumine

root@ph-minio-01:~# apt-get install pipx
root@ph-minio-01:~# pipx install --global py-spy

root@ph-minio-01:~# ps aux | grep python
root       28751  0.1  0.1  18484 10424 pts/1    S+   15:52   0:00 python3 packet_server.py
root       28753  0.0  0.0   6520  2300 pts/2    S+   15:52   0:00 grep python

root@ph-minio-01:~# py-spy top --pid 28451

Protsessi käivitamisel

root@ph-minio-01:~# python3 -m trace --trace packet_server.py

ucomms utiliit bpfcc-tools komplektist

todo

Kasulikud lisamaterjalid

• Linux operatsioonisüsteem kasutab plaanurit